Brentist tanklani — kuidas barrelist toornaftast saab liiter bensiini ja kui kiiresti hinnad järgnevad
Brenti spothinna järgi oli liitri toornafta 6. oktoobril 2026 70 senti, ELi bensiin maksis 5. oktoobril 2,01 €. Barreli arvutus, euro kurss ja ülekandumise kiirus.
6. oktoobril 2026, mis on EIA failis viimane päev, oli Brenti toornafta spothind (EIA) 125,44 $ barreli kohta. EKP sama päeva viitekursi juures (1,1269 dollarit euro kohta) teeb see 111,31 € barreli kohta. Ühes barrelis on 158,987 liitrit, seega kujunes liitri toornafta hinnaks 70 senti. Euroopa Komisjoni iganädalase naftabülletääni järgi oli ELi keskmine tanklahind esmaspäeval, 5. oktoobril, Euro-super 95 bensiinil 2,01 € ja diislil 2,15 € liitri kohta. Aasta varem, 6. oktoobri 2025 bülletäänis, maksis bensiin 1,62 € ja liitri toornafta hinnaks kujunes 36 senti.
Artikkel teeb arvutuse läbi, näitab, mis jääb toornafta ja tanklapumba vahele, selgitab, mida teeb vahetuskurss, ning küsib, kui kiiresti tanklahinnad järgnevad: mida leiavad EKP majandusteadlaste ajaveeb ja avaldatud uuringud ning mida näitavad selle saidi nädalaandmed üksikutel episoodidel. Rafineerimistehaste tootevalikut ja krakkimismarginaale käsitleb artikkel Miks on diisel Euroopas bensiinist kallim; aktsiisi ja käibemaksu riigiti artikkel Millest koosneb kütuseliitri hind. Värske number on Brenti naftahinna lehel.
Barreli arvutus
EIA sõnastik defineerib naftabarreli kui „mahuühikut, mis võrdub 42 USA galloniga“, ehk 158,987 liitrit: NIST-i ümberarvestustabel annab 1,589 873 × 10² liitrit.
Siin kasutatud hind on EIA päevane „Europe Brent Spot Price FOB“ USA dollarites barreli kohta. EIA mõistete leht kirjeldab Brenti kui „Põhjamere piirkonnas toodetavat toornaftasegu, mis on võrdlusalus ehk ‚marker‘ mitme teise toornaftasordi hinnakujundusel“, ja nimetab allikaks Refinitivi, LSEG äriüksuse. See on spothind, mitte futuurilepingu hind. Edaspidi nimetatakse seda Brenti spothinnaks.
Liitri hinna saamiseks jagatakse hind EKP viitekursiga (USA dollarit euro kohta) ja seejärel arvuga 158,987. EKP uuendab kursse tavaliselt tööpäevadel umbes kell 16:00 Kesk-Euroopa aja järgi, välja arvatud päevadel, mil TARGET on suletud; päeval, mil kurssi ei ole, kasutab artikkel viimast varem avaldatud kurssi. Esmaspäeva, 5. oktoobri 2026 ehk bülletääni kuupäeva kohta: 125,51 $ ÷ 1,1204 = 112,02 € barreli kohta; 112,02 € ÷ 158,987 = 0,705 € liitri toornafta kohta.
| Kuupäev | Brenti spothind ($ barreli kohta) | EKP kurss ($ euro kohta) | Brenti spothind (€ barreli kohta) | Toornafta liitri kohta (€) |
|---|---|---|---|---|
| 6. oktoober 2025 | 67,09 | 1,1678 | 57,45 | 0,361 |
| 5. oktoober 2026 | 125,51 | 1,1204 | 112,02 | 0,705 |
| 6. oktoober 2026 (viimane päev EIA failis) | 125,44 | 1,1269 | 111,31 | 0,700 |
Allikas: EIA; EKP viitekursid; euroflationi arvutus. 6. oktoober 2025 ja 5. oktoober 2026 on allpool kasutatud komisjoni bülletäänide esmaspäevad.
Iga 10 $ barreli hinnas tähendab 5. oktoobri 2026 kursi juures 5,6 senti liitri toornafta kohta:
| Brenti spothind ($ barreli kohta) | Sama eurodes kursil 1,1204 | Toornafta liitri kohta (senti) |
|---|---|---|
| 60 | 53,55 | 33,7 |
| 80 | 71,40 | 44,9 |
| 100 | 89,25 | 56,1 |
| 120 | 107,10 | 67,4 |
Ümberarvestuse ruudustik 5. oktoobri 2026 kursil, mitte täheldatud hinnad. Allikas: euroflationi arvutus.
Mis see arv on. See on spothinna ümberarvestus: Brenti barreli hind ühel päeval, eurodes ja liitri kohta. See ei ole summa, mille mõni rafineerimistehas maksis ja mis sõltub toornafta sordist, veokulust, ostukuupäevast ja lepingutingimustest; neist ei tea arvutus midagi. Samuti ei saa liitrist toornaftast liitrit bensiini: 2023. aastal andis USA rafineerimistehastes töödeldud 42-gallonine barrel umbes 19,57 galloni valmis mootoribensiini, 12,47 galloni destillaatkütust ning väiksemas koguses lennukikütust ja muid tooteid.
Mis jääb toornafta ja tanklahinna vahele
Juulis 2026 ilmunud EKP majandusteadlaste ajaveeb, mille autorid märgivad, et seisukohad on nende endi, mitte tingimata EKP omad, jaotab tanklahinna viieks osaks: toornafta, rafineerimiskulud ja -marginaalid, turustuskulud ja -marginaalid, aktsiis ja käibemaks. Rafineerimiskulud ja -marginaalid „arvutatakse rafineeritud toodete hindade panuse ja toornafta hindade panuse vahena“. Turustuskulud ja -marginaalid „hõlmavad kõiki tegevusi rafineerimise ja toote lõppmüügi vahel“.
ELi keskmise puhul jäävad komisjoni maksueelsest hinnast pärast liitri toornafta hinna mahaarvamist järele rafineerimis- ja turustuskulud ning -marginaalid kokku. Ajaveebi joonise 3 märkused kirjeldavad sama sammu: „Rafineerimis- ja turustuskulud ning -marginaalid arvutatakse maksueelsete tarbijahindade ja toornafta hinna vahena.“
| ELi keskmine liiter | Toornafta (spotümberarvestus) | Ülejäänud enne makse | Maksud (aktsiis, lõivud, käibemaks) | Tanklahind | Toornafta osa tanklahinnast |
|---|---|---|---|---|---|
| Bensiin, 6. oktoober 2025 | 0,361 | 0,340 | 0,919 | 1,620 | 22% |
| Bensiin, 5. oktoober 2026 | 0,705 | 0,371 | 0,931 | 2,006 | 35% |
| Diisel, 6. oktoober 2025 | 0,361 | 0,388 | 0,789 | 1,538 | 23% |
| Diisel, 5. oktoober 2026 | 0,705 | 0,620 | 0,824 | 2,149 | 33% |
Eurot liitri kohta. Allikas: komisjon, iganädalane naftabülletään, ELi keskmised koos maksudega ja ilma; Brent nagu esimeses tabelis; euroflationi arvutus. Osad on ümardatud eraldi, mistõttu võib rea summa erineda 0,001 võrra. Komisjon tähistab oma 2025. ja 2026. aasta ELi keskmised esialgsetena, sest need kasutavad esialgseid tarbimiskaalusid, mis võivad muutuda.
Kahe kuupäeva vahel kasvas liitri hinnas toornafta osa 34 sendi võrra. Toornafta ja maksu vahele jääv osa kasvas bensiinil 3 ja diislil 23 sendi võrra; maksud kasvasid 1 ja 4 sendi võrra. Tanklahind kasvas seega protsentides vähem kui toornafta: toornafta 95%, bensiin 24% ja diisel 40%. Ajaveeb selgitab, et aktsiis ja käibemaks „moodustavad suure, suuresti püsiva osa hinnast“, mistõttu toornafta hinna teatav protsentuaalne tõus „väljendub tanklas palju väiksema protsentuaalse muutusena“. Maksude jaotus riigiti on kütuseliitri hinna artiklis, rafineerimismarginaalid diislit käsitlevas artiklis.
Ajaveeb ütleb, et selle toornafta komponent on alates 2021. aastast olnud „keskmiselt ligikaudu 0,47 € liitri diisli kohta“, „vahemikus 0,28 €–0,80 €“, ning jõudis 2026. aasta aprilli esimesel nädalal 0,73 euroni. Ülaltoodud ümberarvestus komisjoni iga nädala esmaspäeva kohta alates 11. jaanuarist 2021 (2021. aasta esimene komisjoni nädal ajaloofailis) kuni 20. juulini 2026 annab keskmiseks 0,47 € ja vahemikuks 0,28 €–0,77 €. EKP ei esita oma ümberarvestust, seega on see võrdlus, mitte kordusarvutus. EIA failis on päevatipp 138,21 $ barreli kohta 7. aprillil 2026, ehk 0,752 € liitri kohta.
Euro ja dollar
EIA seeria on dollarites, seega võib barreli hind eurodes liikuda dollarihinnast erinevalt. Üks pluss eurohinna muutus saadakse, kui üks pluss dollarihinna muutus jagatakse ühe pluss euro kohta saadavate dollarite arvu muutusega; väiksem dollarite arv euro kohta tähendab nõrgemat eurot.
| Ajavahemik | Brenti spothind $ | $ euro kohta | Brenti spothind € |
|---|---|---|---|
| 2004. aasta detsembri kuukeskmisest 2005. aasta detsembri kuukeskmiseni | +43,5% | −11,5% | +62,1% |
| 3. juulist 2008 (dollarihinna tipp) kuni 26. detsembrini 2008 (sellele järgnenud dollarihinna põhi) | −76,6% (143,95-lt 33,73-ni) | −11,8% (1,5885-lt 1,4005-ni) | −73,4% (90,62-lt 24,08-ni) |
| 19. juunist 2014 (2014. aasta dollarihinna tipp) kuni 20. jaanuarini 2016 (dollarihinna põhi) | −77,4% (115,19-lt 26,01-ni) | −19,9% (1,3620-lt 1,0907-ni) | −71,8% (84,57-lt 23,85-ni) |
| 31. detsembrist 2021 kuni 13. juunini 2022 (eurohinna tipp) | +66,3% (77,24-lt 128,44-ni) | −7,7% (1,1326-lt 1,0455-ni) | +80,1% (68,20-lt 122,85-ni) |
Protsentuaalne muutus = lõpp ÷ algus − 1; esimeses reas on kasutatud päevaväärtuste kuukeskmisi. Allikas: EIA, EKP; euroflationi arvutus. Tabel ei ütle, miks kurss liikus.
Esimest rida saab kontrollida esmaallikaga. EKP 2006. aasta veebruari kuubülletään märkis, et toornafta ja maagaasi hindade tõus 2005. aastal oli „USA dollari kallinemise tõttu võimendunud“ ning et „eurodes oli Brenti toornafta hind 2005. aasta detsembris 62% kõrgem kui aasta varem“. EIA ja EKP failide põhjal annavad kuukeskmised eurodes 62,1% ja dollarites 43,5%.
Faili kõrgeimad hinnad on eri valuutades eri päevadel. Dollarites on see 143,95 $ 3. juulil 2008 (90,62 € kursiga 1,5885). Eurodes on see 122,85 € 13. juunil 2022 (128,44 $ kursiga 1,0455): sel päeval oli dollarihind 10,8% madalam kui 2008. aasta tipp, eurohind aga 35,6% kõrgem kui 3. juulil 2008. Ajavahemikul 6. oktoobrist 2025 kuni 5. oktoobrini 2026 tõusis dollarihind 87,1% ja eurohind 95,0%, kuna kurss liikus 1,1678-lt 1,1204-le.
Kui kiiresti tanklahinnad järgnevad: mida uuringud näitavad
EKP majandusteadlaste ajaveeb, mida kasutab ka kütuseliitri hinna artikkel, ütleb, et üldiselt on ülekandumine „kiire, ühe-kahe kuu jooksul, ja täielik“ ning et toornafta hinna tõus 0,10 € liitri kohta „väljendub tavaliselt 0,10 € tõusuna maksueelses tanklahinnas liitri kohta“. Selle taga on euroala andmetel põhinevad uuringud, mis lähtuvad erinevatest hindadest: ajaveeb toornaftast, Meyler naftahindadest, Occasional Paper 113 rafineeritud toote hinnast Rotterdamis. „Rakettide ja sulgede“ küsimuseks nimetatakse seda, kas tanklahinnad tõusevad kiiremini, kui langevad. Tabelis on iga allika lähtekoht ja järeldused.
| Allikas | Lähtekoht | Mida teatab | Märgitud piirang või märkus |
|---|---|---|---|
| Meyler, Energy Economics, 2009 (kokkuvõte loetud) | Euroala ja selle esimesed 12 liiget, nädalaandmed | „naftahinna ülekandumine toimub kiiresti, 90% kolme kuni viie nädala jooksul“; „statistiliselt oluliste asümmeetriate kohta on vähe tõendeid“ | Kus asümmeetria on oluline, ei ole see „üldjuhul majanduslikult oluline“; nädalaandmed on „madalaim sagedus, mida tasub kaaluda“ |
| EKP Occasional Paper 113, Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitika komitee töörühm, 2010 (seisukohad ei pruugi olla EKP omad) | Euroala riigid; naftabülletääni nädalased maksueelsed bensiinihinnad võrrelduna rafineeritud toodete hindadega Rotterdamis, 1994–2008 | 50% kandus üle kahe nädala jooksul, 90% kolme kuni kuue nädala jooksul; rafineeritud toote hinna 10-sendisest tõusust tõusis maksueelne bensiin kahe nädala jooksul 6,0 senti ja viie nädala jooksul 9,3 | „vähe majanduslikult tähenduslikku asümmeetriat“ euroala tervikuna; mõnes riigis on asümmeetria oluline, kuid marginaalne; esmaspäevane andmekogumine võib kiirust alahinnata |
| EKP töötajate artiklid (kordavad OCP 113 ja Meyleri 2009. aasta tööd, millele nende allmärkused viitavad), 2018 ja 2022 | Euroala ja selle riigid | „peaaegu täielik viie nädala jooksul“; „üldiselt täielik ja kiire, tavaliselt 3–5 nädala jooksul“ | 2022. aasta artikkel lisab, et kuna maksud ja marginaalid ei liigu toornaftaga kaasa, tõstab toornafta hinna 1% tõus vedelkütuste tarbijahinda aasta pärast ligikaudu 0,31–0,34% (ajaveeb ütleb sama: täielik eurodes liitri kohta enne makse, väiksem protsentides) |
| Asane-Otoo ja Dannemann, Oldenburgi töödokument, 2019 (kokkuvõte loetud; EKP ajaveeb viitab avaldatud versioonile) | Saksamaa, päevahinnad praktiliselt kõigis tanklates, 2014–2018 | „asümmeetriline hinnakujundus on pigem reegel kui erand“ | Tanklaandmete ajaline koondamine „võib viia ebatäpsete järeldusteni ja seletada olemasoleva kirjanduse vastuolulisi tulemusi“. Avaldatud versioon (The Energy Journal, 43(6), 2022) hõlmab bensiini 12 804 tanklas ja ütleb, et „rakettide ja sulgede muster on pigem reegel kui erand“ |
| Perdiguero-García, Energy Policy, 2013 (kokkuvõte loetud) | Hinnaasümmeetriat käsitlevate uuringute metaanalüüs (ei piirdu euroalaga) | „teatatud tulemuste suur erinevus raskendab lõplike järelduste tegemist“ | Tulemused erinevad sõltuvalt tööstuse segmendist, andmetest, aastatest ja kontrollmuutujatest; „suurem konkurents võib asümmeetrilise käitumise esinemise võimalust märkimisväärselt vähendada“ |
Tsitaadid pärinevad lingitud allikatest. „Kokkuvõte loetud“ tähendab, et loetud on ainult lingitud lehel olevat kokkuvõtet; EKP tekste on loetud viidatud kohtadest.
Kus tõendid on tugevad ning kus nõrgad või vastuolulised. Kiiruse kohta annavad euroala allikad sama suurusjärku arve, hilisemad kordavad varasemaid: enamik ülekandumisest toimub vanemates uuringutes ja EKP artiklites kolme kuni kuue nädala jooksul, 2026. aasta ajaveebis „ühe-kahe kuu jooksul“. Asümmeetria osas nad ei ühti. Meyler ja EKPS-i töörühma kirjutis leiavad nädalaandmete põhjal, et euroala tervikuna on majanduslikult tähenduslikku asümmeetriat vähe. Saksamaa tanklatasandi uuring leiab, et asümmeetria on reegel. Ajaveeb võtab kokku, et varasemad euroala uuringud ei leidnud asümmeetriat või olid ebaselged ning et hilisem töö viitab, et langemisel võib ülekandumine olla aeglasem. Tulemused sõltuvad riigist, perioodist ja andmete sagedusest ning ükski neist allikatest ei lahenda küsimust, kas euroala tanklahinnad langevad aeglasemalt, kui tõusevad.
Kaks klassikalist uuringut, mis käsitlevad muid turge ja pärinevad ajast enne eurot, leidsid mõningast asümmeetriat. Baconi uuring Ühendkuningriigi bensiiniturust kahenädalaste andmetega aastatest 1982–1990 (Oxford Institute for Energy Studies töödokument, 1990; avaldatud ajakirjas Energy Economics, 1991) annab keskmiseks viivituseks 4,38 kahenädalast perioodi 1 penni suuruse kulutõusu korral liitri kohta ja 4,77 languse korral, „umbes nädal aeglasem kulude languse korral“, vahe, mis „ei ole piisavalt suur, umbes nädal, et lükata otsustavalt ümber seisukoht, et Ühendkuningriigi jaemüügi bensiiniturg on väga konkurentsirohke“. Borenstein, Cameron ja Gilbert teatavad oma USA uuringu (Quarterly Journal of Economics, 1997) 1992. aasta töödokumendi versioonis, et „peaaegu kogu reaktsioon toornafta hinna tõusule ilmneb tanklahinnas 4 nädala jooksul, langused kanduvad edasi järk-järgult 8 nädala jooksul“, ning pakuvad võimalike seletustena varude kulusid või turuvõimu.
Kui kiiresti tanklahinnad järgnevad: mida näitavad selle saidi andmed
Ajaveebi „ühe-kahe kuu“ kõrvale on siin toodud üksikud episoodid selle saidi taga olevatest failidest. Nad kirjeldavad neid nädalaid; need ei ole ajaveebi järelduse test, need ei kehtesta seadust ja nad ei näe midagi, mis on nädalast lühem.
Meetod. Komisjoni ELi keskmised (Euro-super 95 ja automotive gas oil ehk diisel) on dateeritud esmaspäevadega ja sisaldavad aastate 2014–16 nädalatel Ühendkuningriiki. Brent on esmaspäeva või sellele eelneva viimase päeva EIA sulgemishind, eurodes liitri kohta nagu eespool. „Enne makse“ on komisjoni hind ilma maksudeta. Iga kõikumise puhul võetakse aknas esimene esmaspäev, millel on kõrgeim või madalaim väärtus, ja intervall loetakse Brentist alates.
| Episood | Brent (€ liitri kohta) | ELi bensiin enne makse | ELi diisel enne makse |
|---|---|---|---|
| 2014. aasta tipp | 0,527 16. juunil 2014 | 0,689 7. juulil 2014 (3 nädalat hiljem) | 0,706 30. juunil 2014 (2 nädalat hiljem) |
| 2015–16 põhi | 0,158 18. jaanuaril 2016 | 0,367 15. veebruaril 2016 (4 nädalat) | 0,357 15. veebruaril 2016 (4 nädalat) |
| 2022. aasta esimene hüpe | 0,745 7. märtsil 2022 | 1,071 14. märtsil (1 nädal) | 1,211 14. märtsil (1 nädal) |
| 2022. aasta tipp | 0,773 13. juunil 2022 | 1,232 13. juunil (sama nädal) | 1,299 27. juunil (2 nädalat) |
| 2026. aasta kevadine tipp | 0,696 6. aprillil 2026 † | 1,024 25. mail (7 nädalat) | 1,299 6. aprillil (sama nädal) |
| 2026. aasta suvine põhi | 0,383 6. juulil 2026 | 0,891 6. juulil (sama nädal) | 0,962 6. juulil (sama nädal) |
Eurot liitri kohta. Iga kõikumise puhul otsitud aknad: 1. maist 29. septembrini 2014; 28. septembrist 2015 kuni 28. märtsini 2016; 21. veebruarist 18. aprillini 2022; kogu 2022. aasta; 2. märtsist 1. juunini 2026; 8. juunist 3. augustini 2026. Episoodid ja aknad valiti pärast andmete vaatamist ning laiemad aknad muudavad mõnda intervalli (aasta pikkune aken 2014. aasta tipu ümber viib diislimaksimumi 2014. aasta jaanuarisse). † 6. aprill 2026 oli puhkepäev ilma EIA hinnata, mistõttu kasutatakse 2. aprilli sulgemishinda (127,61 $). Allikas: EIA, EKP, Euroopa Komisjon; euroflationi arvutus.
Maksueelse hinna pööre toimus 11 võrdluses 12-st nelja nädala jooksul Brenti pöördest eurodes, mis mahub ajaveebi „ühe-kahe kuu“ sisse. Erand on bensiin 2026. aasta kevadel, mis jätkas tõusu seitse nädalat pärast Brenti pööret, diisel aga pööras samal nädalal; andmed ei ütle, miks, sest maksueelne hind sisaldab lisaks toornaftale ka rafineerimis- ja turustusmarginaale. Tulemus sõltub ka sellest, kuidas nädal on määratletud: kui kasutada esmaspäevase sulgemishinna asemel esmaspäeval lõppeva seitsme päeva keskmist, nihkuvad intervallid kuni kolme nädala võrra ning ühes episoodis (2022. aasta märts, mõlemad kütused) pöörab tanklahind kaks nädalat enne Brenti. Kõigi 594 muutuse seas järjestikuste komisjoni nädalate vahel jaanuarist 2015 kuni oktoobrini 2026 (neist 15 üle vahele jäänud pühadenädala) on selle nädala Brenti muutuse ja k nädalat hilisema ELi maksueelse bensiinihinna muutuse korrelatsioon k = 0 korral 0,36, k = 1 korral 0,58, k = 2 korral 0,16 ja k = 3 korral 0,12 (diisel 0,34, 0,58, 0,15, 0,10). Korrelatsioon näitab koosliikumist, mitte seda, kui suur osa muutusest edasi kandub. Töörühma kirjutis viitab ka uuringule, mille järgi tehakse esmaspäeviti vähem hinnamuutusi, sest Rotterdami turud on nädalavahetusel suletud, nii et esmaspäevane hind kannab vähe nädalavahetuse uudiseid.
Kõikumise kohta 2026. aastal asetab tabel ELi keskmised kõrvuti EKP ajaveebi väitega, et toornafta hinna tõus 0,10 € võrra „väljendub tavaliselt 0,10 € tõusuna maksueelses tanklahinnas liitri kohta“.
| Esmaspäev | Brent (€ liitri kohta) | ELi bensiin enne makse | ELi diisel enne makse |
|---|---|---|---|
| 23. veebruar 2026 | 0,384 | 0,712 | 0,781 |
| 6. aprill 2026 | 0,696 | 0,997 | 1,299 |
| 6. juuli 2026 | 0,383 | 0,891 | 0,962 |
| Muutus, 23. veebruarist 6. aprillini | +0,313 | +0,285 | +0,518 |
| Muutus, 6. aprillist 6. juulini | −0,313 | −0,106 | −0,337 |
Eurot liitri kohta; Brent 6. aprilli kohta on 2. aprilli sulgemishind. Allikas: EIA, EKP, Euroopa Komisjon; euroflationi arvutus.
Ajavahemikul 23. veebruarist 6. aprillini tõusis maksueelne bensiin 28 sendi ja diisel 52 sendi võrra, toornafta 31 vastu. Ajavahemikul 6. aprillist 6. juulini langes maksueelne diisel 34 ja bensiin 11 sendi võrra, toornafta 31 vastu. 6. juulil oli Brent 23. veebruari tasemel, maksueelne hind oli aga mõlemal kütusel 18 senti kõrgem; EKP ajaveeb teatab juuli esimese kolme nädala rekordilähedastest rafineerimismarginaalidest. Nendel nädalatel liikusid toornafta kõrval ka marginaalid, mistõttu ei saa tabeli põhjal toornaftat eraldi vaadelda; see on üks episood, mitte test ei ajaveebi järelduse ega hindade languse küsimuse kohta.
Kuidas värskeid numbreid lugeda
- See on EIA spothind. Brenti naftahinna leht näitab EIA Brenti spothinda, mitte futuurilepingu hinda.
- See ei ole minutitäpne. EIA spothindade tabelis oli avaldamiskuupäevaks märgitud 7. oktoober 2026 ja järgmiseks avaldamiseks 15. oktoober 2026, seega võib värskeim väärtus olla nädala vana või vanemgi. Võrrelge seda sama esmaspäeva tanklahinnaga.
- Dollarid või eurod. Euroväärtus kasutab EKP sama päeva viitekurssi või viimast varem avaldatud kurssi. Nõrgem euro tõstab barreli hinda eurodes ilma dollarihinna muutuseta.
- Senti liitri kohta. Jagage barreli hind eurodes arvuga 158,987; 5. oktoobri 2026 kursi juures teeb 10 $ barreli hinnas 5,6 senti liitri toornafta kohta.
- Toornafta ei ole tanklahind. Selle peale lisanduvad rafineerimine, turustus, aktsiis ja käibemaks ning ühest barrelist saadakse mitu toodet. Värsked tanklahinnad on kütusehindade lehel, bensiinihindade pingereas ja euroala diislilehel.
Lühidalt
- Barrel on 158,987 liitrit. 5. oktoobril 2026 kujunes Brenti spothinna järgi liitri toornafta hinnaks 70 senti, 35% ELi bensiiniliitri 2,01 €-st; aasta varem 36 senti, 22% 1,62 €-st. See on ümberarvestus, mitte summa, mille rafineerimistehas maksis.
- Barreli hind eurodes ei ole dollarihind. 31. detsembrist 2021 kuni 13. juunini 2022 tõusis see eurodes 80%, dollarites 66%.
- EKP majandusteadlaste ajaveeb leiab, et ülekandumine maksueelsesse tanklahinda on kiire ja täielik, üldiselt „ühe-kahe kuu jooksul“; vanemate euroala uuringute järgi toimub enamik sellest kolme kuni kuue nädala jooksul.
- Hindade languse kohta on tõendid vastuolulised. Euroala koondandmeid uurivad tööd leiavad vähe majanduslikult tähenduslikku asümmeetriat; Saksamaa tanklatasandi uuring leiab rakettide ja sulgede mustri. Tulemused sõltuvad riigist, perioodist ja andmete sagedusest.
- Selle saidi nädalaandmed on üksikud episoodid. Kuues valitud kõikumises alates 2014. aastast (12 võrdlust, bensiin ja diisel) saavutas ELi maksueelne hind tipu või põhja nelja nädala jooksul Brenti eurohinnast 11 korral ja ühel korral seitsme nädala pärast; laiemad otsinguaknad muudavad mõnda neist.
Arvud: EIA (Europe Brent spot price FOB, päevane; mõisted; rafineerimistehaste saagised), EKP (euro välisvaluutakursside viitekursid; ajaveeb „Kaevust tanklasse: kuidas kütusehinnad kujunevad“, 31. juuli 2026; kuubülletään 2/2006; majandusülevaade 7/2018 ja 4/2022; Occasional Paper 113), Euroopa Komisjon (iganädalane naftabülletään kuni 5. oktoobrini 2026), NIST (SP 811) ja tekstis lingitud uuringud. euroflation on sõltumatu jälgija ega ole seotud EIA, Euroopa Komisjoni, EKP ega ELiga. Siin esitatu ei ole finantsnõuanne. Tsitaadid on tõlgitud ingliskeelsetest originaalidest.