EKP intressiotsus
Mida võlakirjaturud EKP intressimäärade kohta näitavad
Euroala AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulusus viitab sellele, et lühiajalised intressimäärad on aasta pärast umbes 3,20%, mis on kõrgem kui EKP tänane hoiustamise püsivõimaluse intressimäär (2,50%).
| Horisont | Forvardmäär | Vahe hoiusemääraga |
|---|---|---|
| Täna: hoiustamise püsivõimaluse intressimäär | 2,50% | – |
| 3 kuu pärast | 2,83% | +0,33 pp |
| 6 kuu pärast | 3,05% | +0,55 pp |
| 9 kuu pärast | 3,16% | +0,66 pp |
| 1 aasta pärast | 3,20% | +0,70 pp |
| 18 kuu pärast | 3,20% | +0,70 pp |
| 2 aasta pärast | 3,16% | +0,66 pp |
Need on euroala AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulukõverast välja loetud forvardmäärad. Need sisaldavad tähtajapreemiat, mistõttu on tegu võlakirjaturu hindadega, mitte EKP suunisega ega euroflationi prognoosiga.
Mida ootavad EKP küsitletud analüütikud ↗ · EKP Survey of Monetary Analysts, tulemuste leht (inglise keeles)
Allikas: EKP andmeportaal, tulukõver (YC), AAA-reitinguga riigivõlakirjad, hetkelised forvardmäärad · 18. november 2026. Vahed hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast on euroflationi arvutatud.
Poliitikamäär ja 2% eesmärk
EKP kehtestab kogu euroalale ühtse poliitikamäära, et hoida inflatsioon keskpikas perspektiivis 2% tasemel. Euroala ÜTHI-inflatsioon on 4,0% (oktoober 2026), mis on eesmärgist kõrgemal, hoiustamise püsivõimaluse intressimäär aga 2,50%. Just seda kahe näitaja vahet püüab EKP nõukogu ohjata, kui otsustab intressimäärad tõsta, muutmata jätta või langetada.
EKP peamine poliitikamäär — hoiustamise püsivõimaluse intressimäär — on 2,50%, viimati muudetud: 16. september 2026 (EKP nõukogu tõstis määra 25 baaspunkti võrra). Järgmise otsuse kuupäev on 17. detsember 2026. See on sama intressimäär kõigile 21 euroala liikmesriigile — seepärast võib inflatsioon ühe ja sama rahapoliitika juures olla Baltimaades üle 5%, samal ajal kui Saksamaal püsib see eesmärgi lähedal.
Kuidas EKP intressimuutus majandusse jõuab
Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on alus intressidele, mida euroala kodumajapidamised ja ettevõtted tegelikult maksavad. Kui EKP intressimäära muudab, kandub muutus — teatud viitajaga — edasi eluasemelaenude, ettevõtluslaenude ja riigi laenuvõtmise kuludesse:
Korduma kippuvad küsimused
- Kui kõrge on praegu EKP intressimäär?
- EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär — keskpanga peamine poliitikamäär — on 2,50% (viimati muudetud: 16. september 2026).
- Millal on EKP järgmine intressiotsus?
- EKP nõukogu teeb järgmise rahapoliitilise otsuse 28 päeva pärast; otsuse kuupäev on 17. detsember 2026.
- Millised on EKP kolm baasintressimäära?
- Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,50%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,65% ja laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,90%.
- Mis on EKP inflatsioonieesmärk?
- EKP eesmärk on hoida inflatsioon keskpikas perspektiivis 2% tasemel, mõõdetuna euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (ÜTHI). Eesmärk on sümmeetriline: EKP nõukogu peab võrdselt soovimatuks nii eesmärgist kõrgemat kui ka madalamat inflatsiooni. Euroala inflatsioon on praegu 4,0% (oktoober 2026), mis on eesmärgist kõrgemal.
- Kas euroala inflatsioon on EKP eesmärgist kõrgemal või madalamal?
- Euroala ÜTHI-inflatsioon on 4,0% (oktoober 2026); EKP keskpika perspektiivi eesmärk on 2%, seega on inflatsioon eesmärgist kõrgemal. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,50%.
- Mida võlakirjaturud EKP intressimäärade kohta näitavad?
- Euroala AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulusus viitab sellele, et lühiajalised intressimäärad on aasta pärast umbes 3,20%, mis on kõrgem kui EKP tänane hoiustamise püsivõimaluse intressimäär (2,50%). Need on euroala AAA-reitinguga riigivõlakirjade tulukõverast välja loetud forvardmäärad. Need sisaldavad tähtajapreemiat, mistõttu on tegu võlakirjaturu hindadega, mitte EKP suunisega ega euroflationi prognoosiga.