Miks elektri hind on selline: merit order, võrk ja maksud
Kodutarbija kilovatt-tunni hind koosneb kolmest osast: energia ja tarnimine, võrk ning maksud. Kuidas merit order määrab hulgihinna ja mis riigiti erineb.
ELi kodutarbija, kes kasutas aastas 2500–5000 kWh, maksis 2025. aastal kilovatt-tunni eest keskmiselt 28,9 senti. Eurostat jaotab selle hinna kolmeks: 12,5 senti moodustavad energia ja tarnimine, 8,2 senti võrk ning 8,3 senti maksud, lõivud ja tasud, käibemaks kaasa arvatud (osad on eraldi ümardatud). Sama kilovatt-tund maksis Ungaris 10,8 senti ja Saksamaal 38,5 senti. Neid kolme osa kujundavad erinevad tegurid. Esimene on seotud hulgituruga, kus hinna määravad reegel nimega merit order ning sageli ka gaas. Teine puudutab võrku. Kolmas koosneb maksudest, lõivudest ja tasudest. Artikkel käsitleb neid ükshaaval, koos andmete ja iga sammu allikaga.
Iga kilovatt-tunni kolm osa
Eurostat avaldab kodutarbija elektrihinna aastased komponendid (nrg_pc_204_c). Jaotus tugineb ELi maagaasi- ja elektrihinnastatistika määrusele, mis määratleb kolm põhikomponenti oma teises lisas (määrus (EL) 2016/1952):
- Energia ja tarnimine: tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine ja muud tarnekulud.
- Võrk: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskaod, võrgukulud, müügijärgse teeninduse kulud, süsteemiteenuste kulud ning arvestite rent ja mõõtmiskulud.
- Maksud, lõivud ja tasud: käibemaksu, taastuvenergia, energiatõhususe ning soojuse ja elektri koostootmise edendamise lõivude, võimsustasude ja energiajulgeoleku lõivude, keskkonnamaksude, tuumasektori lõivude ning muude maksude, lõivude ja tasude rühma summa.
Määrus lisab, et hindades on arvestatud kõiki makstavaid kulusid, millest on maha arvatud mahahindlused või toetused, ning lisaks muid tasusid, näiteks arvestite rent ja püsikulud. Siinsed arvud kehtivad tarbimisklassile, mida Eurostat nimetab DC-ks, 2500–4999 kWh aastas; seda klassi kasutavad ka selle saidi elektrihinna lehed. Komponendihinnad on aastased, seega võivad need veidi erineda nende lehtede poolaastahindadest.
Kuidas kolm osa on alates 2019. aastast muutunud
Tabelis on ELi keskmine (27 riiki) iga aasta kohta, sentides kWh kohta, koos iga osa osakaaluga hinnas.
| Aasta | Hind (senti kWh kohta) | Energia ja tarnimine | Võrgukulud | Maksud, lõivud ja tasud |
|---|---|---|---|---|
| 2019 | 21,5 | 6,7 (31%) | 6,0 (28%) | 8,9 (41%) |
| 2020 | 21,5 | 6,6 (31%) | 6,3 (29%) | 8,6 (40%) |
| 2021 | 23,6 | 8,6 (37%) | 6,4 (27%) | 8,6 (36%) |
| 2022 | 26,1 | 14,2 (54%) | 6,6 (25%) | 5,3 (20%) |
| 2023 | 29,2 | 16,6 (57%) | 7,2 (25%) | 5,4 (18%) |
| 2024 | 29,0 | 14,1 (49%) | 7,8 (27%) | 7,1 (25%) |
| 2025 | 28,9 | 12,5 (43%) | 8,2 (28%) | 8,3 (29%) |
Allikas: Eurostat, nrg_pc_204_c, EL27, klass DC, euro; hind on kolme komponendi summa; sulgudes on osakaal hinnas, ümardatud.
Silma torkab kolm asja. Energia ja tarnimise osa tõusis 2019. aasta 6,7 sendilt 2023. aasta 16,6 sendini ja on sestsaadik langenud. Võrgu osa kasvas igal aastal, 6,0 sendilt 8,2 sendini. Ning maksuosa langes 2021. aasta 8,6 sendilt 2022. aasta 5,3 sendini ja tõusis seejärel tagasi 8,3 sendini. Eurostat märgib, et tema poolaastate maksuosakaalud „kajastavad valitsuse meetmete mõju, millega leevendati ELi kodutarbijate elektrikulusid 2022. aastal, ja nende meetmete järkjärgulise vähendamise mõju alates 2023. aastast“: osakaal oli 2022. aasta teisel poolaastal 14,7%, madalaim Eurostati kujutatud perioodil aastatel 2008–2025, ja 2025. aasta teisel poolaastal 28,9% (Eurostat, Electricity price statistics).
Hulgihind: kuidas merit order töötab
Energia ja tarnimise osa on seotud hulgituruga. ELis töötab see turg piirhinnastamise süsteemina ehk pay-as-clear-mudelina: kõik tootjad saavad antud hetkel müüdava elektri eest sama hinna. Euroopa Komisjon kirjeldab seda samm-sammult: tootjad pakuvad vastavalt oma tootmiskuludele, pakkumine liigub odavaimast allikast kalleimani, odavaim elekter ostetakse esimesena ja „kui kogu nõudlus on rahuldatud, saavad kõik viimase tootja hinna, kellelt elektrit osteti“ (Komisjon, Electricity market design). Pakkumiste järjestus odavaimast kalleimani on merit order ja viimane vastu võetud pakkumine on piirpakkumine.
Pakkumised järjestatakse tootmise piirkulu järgi, mis on ühe lisaühiku tootmise muutuvkulu. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ütleb, et see kulu koosneb tavaliselt kolmest osast: kütus, süsinikuheide ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alusel ning muutuvad käitamis- ja hoolduskulud. Gaasi-, kivisöe- ja pruunsöejaamad esitavad pakkumise hinnaga, „mille määrab suuresti aluseks oleva tooraine hind“. Päikese-, tuule- ja hüdroenergia muutuvad tootmiskulud on seevastu peaaegu null ning viimane vastu võetud pakkumine määrab hinna, mida sel perioodil makstakse kõigile vastu võetud tootjatele (JRC, The Merit Order and Price-Setting Dynamics in European Electricity Markets, 2023). JRC märgib, et päev-ette hinnad määratakse hinnapiirkondade kaupa, tavaliselt riigi või väiksema piirkonna kohta, ning et ühendusliinid lasevad odavamal elektril voolata kallimasse piirkonda, kuni liinid on täis. Alates 30. septembrist 2025 arvutatakse komisjoni sõnul päev-ette hinnad iga 15 minuti kohta, mitte enam iga tunni kohta.
Kui sageli gaas hinna määrab
Sama JRC ülevaade märgib, et maagaasil töötavad elektrijaamad „on merit order'is sageli marginaalsed tehnoloogiaüksused“. Euroopa energeetikaregulaatorid ütlevad sedasama. ACER ehk Energeetikaregulaatorite Koostööamet kirjutas oma 2022. aasta hinnangus turukorralduse kohta, et „gaasil töötavad elektrijaamad määravad ELi elektriturgudel sageli elektri piirhinnad“ (ACER, Final Assessment of the EU Wholesale Electricity Market Design), ja oma 2026. aasta seirearuandes, et „gaasil töötav elektritootmine määrab piirhinna tihti, eriti nõudluse tippajal“ (ACER, Key developments in European electricity and gas markets, 2026). Hinna määramine ei ole sama mis elektri tarnimine. JRC simulatsioonis ELi 2022. aasta turu kohta määrasid gaasijaamad hinna 55% ajast, kuigi tootsid 19% ELi elektrist. See on ühe aasta mudelitulemus, mitte vaadeldud tundide loendus.
Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani tipukoormuse hulgihindade võrdluses seob ACER hinnatasemed elektritootmise struktuuriga: „taastuvenergia ja tuumaenergia suurem osakaal vähendab hulgihindade taset“, samal ajal kui „suurem gaasisõltuvus toob kaasa kõrgemad ja kõikuvamad hinnad“. ACER kirjeldab ka gaasi muutuvat rolli: nõudlus gaasil töötava elektritootmise järele „kahaneb päevavalgetundide jooksul“, kui päikeseenergia tootmine kasvab, ent tundide arv, mil gaas on hinda määrav tehnoloogia, „on taas kasvanud, eriti õhtuse koormuse tõusu ajal ja tuulevaiksetel perioodidel“. ACERi 2022. aasta aprilli hinnang kirjeldas kriisi sõnadega „sisuliselt gaasihinnašokk, mis mõjutab ka elektrihindu“ ning leidis, et praegune hulgiturukorraldus on „väärt säilitamist“, kuna see tagab suhteliselt tavapärastes turutingimustes tõhusa ja kindla varustuse.
Hulgihinnast arveni
Kodutarbija ei maksa hulgihinda otse. ACERi 2026. aasta aruanne leiab, et kodutarbijate gaasi- ja elektrihinnad „on stabiliseerunud kriisijärgsel kõrgel tasemel“: fikseeritud hinnaga lepingud ja riskimaandamisstrateegiad aeglustasid madalamate hulgikulude edasikandumist ning mitu kriisiaegset maksusoodustust ja toetusmeedet lõppes. Hulgikulud jõuavad energia ja tarnimise komponenti, mis sisaldab määruse määratluse järgi ka muid tarnekulusid, näiteks tasakaalustamist, klienditeenindust ja müügijärgset juhtimist. ACERi hinnangul moodustasid energia ja tarnimise kulud 2024. aastal umbes poole kodutarbijate lõpphindadest (ACER keskmistab kõik kodutarbijate klassid); Eurostati andmetes klassi DC kohta oli see osa 2024. aastal 49% ja 2025. aastal 43% ELi hinnast.
Miks kilovatt-tunni hind riigiti erineb
Eurostat loetleb, millest energia hind ELis sõltub: „hulk erinevaid pakkumise ja nõudluse tingimusi, sealhulgas geopoliitiline olukord, riigi energiamiks, impordi mitmekesistamine, võrgukulud, keskkonnakaitsekulud, rasked ilmastikuolud või aktsiisi ja maksustamise tase“. Komponendiandmed näitavad, kus hinnas erinevused asuvad. Tabelis on 27 ELi riiki 2025. aasta kohta, hinna järgi järjestatud.
| Riik | Hind (senti kWh kohta) | Energia ja tarnimine | Võrgukulud | Maksud, lõivud ja tasud | Maksude osakaal hinnas (%) |
|---|---|---|---|---|---|
| Saksamaa | 38,5 | 14,8 | 11,3 | 12,4 | 32,2 |
| Belgia | 35,4 | 15,4 | 12,0 | 8,0 | 22,6 |
| Taani | 34,1 | 9,6 | 7,9 | 16,6 | 48,6 |
| Iirimaa | 33,8 | 22,9 | 12,5 | −1,6 | −4,7 |
| Tšehhi | 32,4 | 14,9 | 9,5 | 8,0 | 24,6 |
| Itaalia | 31,3 | 18,0 | 4,4 | 8,9 | 28,4 |
| Austria | 30,9 | 16,0 | 9,6 | 5,3 | 17,2 |
| Küpros | 29,2 | 15,7 | 3,4 | 10,1 | 34,5 |
| Rootsi | 26,9 | 6,9 | 10,7 | 9,4 | 34,8 |
| Luksemburg | 26,7 | 16,1 | 12,3 | −1,7 | −6,3 |
| Hispaania | 26,4 | 11,1 | 7,1 | 8,2 | 31,0 |
| Poola | 26,3 | 7,7 | 7,3 | 11,3 | 43,0 |
| Prantsusmaa | 26,2 | 10,9 | 7,6 | 7,7 | 29,5 |
| Madalmaad | 24,7 | 14,7 | 11,4 | −1,4 | −5,5 |
| Läti | 24,5 | 11,7 | 8,5 | 4,3 | 17,6 |
| Portugal | 24,1 | 11,8 | 4,3 | 8,0 | 33,4 |
| Rumeenia | 23,9 | 10,9 | 7,4 | 5,7 | 23,7 |
| Kreeka | 23,4 | 16,1 | 3,3 | 3,9 | 16,8 |
| Eesti | 23,0 | 10,3 | 7,2 | 5,5 | 23,9 |
| Soome | 22,7 | 7,4 | 8,4 | 6,9 | 30,3 |
| Leedu | 20,3 | 9,9 | 6,9 | 3,5 | 17,2 |
| Sloveenia | 19,8 | 11,3 | 4,2 | 4,3 | 21,6 |
| Slovakkia | 18,7 | 8,2 | 4,3 | 6,2 | 32,9 |
| Horvaatia | 16,4 | 7,9 | 5,2 | 3,2 | 19,6 |
| Bulgaaria | 13,3 | 7,7 | 3,4 | 2,2 | 16,6 |
| Malta | 12,8 | 7,3 | 4,7 | 0,8 | 5,9 |
| Ungari | 10,8 | 2,5 | 6,0 | 2,3 | 21,2 |
Allikas: Eurostat, nrg_pc_204_c, 2025, klass DC, euro; hind on kolme komponendi summa. 27 riigist 23 puhul jääb summa 1% piiresse selle saidi elektrilehtede kahe poolaastahinna keskmisest; Küpros, Tšehhi ja Ungari erinevad 1,2–2,2% ning Iirimaa komponendid (33,8 senti) on 7,2% väiksemad selle riigi poolaastahindade keskmisest (36,4 senti).
- Energia ja tarnimine ulatub 2,5 sendist Ungaris 22,9 sendini Iirimaal, vahe on 20,4 senti, kolmest suurim.
- Võrk ulatub 3,3 sendist Kreekas 12,5 sendini Iirimaal, vahe on 9,1 senti (arvutatud ümardamata väärtustest).
- Maksud, lõivud ja tasud ulatuvad −1,7 sendist Luksemburgis 16,6 sendini Taanis, vahe on 18,3 senti; Taanis on ka hinnas suurim osakaal, 48,6%.
Määrus arvab mahahindlused hinnast maha ja andmestik registreerib soodustused eraldi kirjetena. Madalmaades on näiteks keskkonnamaksude kirje −5,6 senti, kusjuures soodustuse kirje 15,8 senti kWh kohta on registreeritud koodi TAX_ENV_ALLOW all, ja kogu komponent on −1,4 senti. Eurostati poolaastaandmete järgi olid maksuosakaalud 2025. aasta teisel poolaastal Luksemburgis ja Madalmaades negatiivsed (−6,3% ja −5,2%), ja Eurostat märgib, et ELi keskmine maksuosakaal tõusis 2025. aasta esimese ja teise poolaasta vahel 1,3 protsendipunkti, „peamiselt toetuste ja soodustuste vähendamise tõttu“.
Mida kolm osa ei ütle
- Eurod ei ole kõikjal sama väärt. Eurostati ostujõu standard (PPS) kõrvaldab riikidevahelised hinnataseme erinevused. Eurostati artikli kaardil (andmed on välja otsitud 2026. aasta aprillis) on 2025. aasta teisel poolaastal kõrgeimad Rumeenia (49,52 PPS 100 kWh kohta), Tšehhi (38,65) ja Poola (37,15) ning madalaimad Malta (14,09), Ungari (15,10) ja Soome (18,77), ja see järjestus on teine kui eurodes.
- Üks tarbimisklass. Tabel kehtib kodutarbijatele, kes kasutavad aastas 2500–4999 kWh. Eurostati andmestikus on veel neli klassi, mis algavad tarbimisega alla 1000 kWh ja lõpevad tarbimisega 15 000 kWh või rohkem, ja need annavad kWh kohta erinevad hinnad.
- Aastased komponendid. Jaotus on aastane ja ulatub 2025. aastani. Selle saidi lehtede poolaastahinnad avaldatakse varem ja ulatuvad 2026. aastasse.
- Mitte prognoos. Siin ei öelda midagi selle kohta, kuhu hinnad edasi liiguvad.
Kust sellelt saidilt veel vaadata
- Elektrihinna edetabel loetleb kõik riigid; riigilehed, näiteks Saksamaa ja Ungari, näitavad poolaastate ajalugu ning euroala leht koondnäitajat.
- Kodutarbijate gaas järgib samu reegleid: vt gaasihinna edetabelit ja euroala gaasilehte.
- Hindade koondleht toob inflatsiooni ja hinnaread kõrvuti ning euroala inflatsioonileht näitab viimast kuumäära.
Lühidalt
- Kodutarbija kilovatt-tunnil on kolm osa: energia ja tarnimine, võrgukulud ning maksud, lõivud ja tasud. ELis olid need 2025. aastal 12,5, 8,2 ja 8,3 senti, kokku 28,9 senti.
- Hulgihinna määrab merit order: odavaimad jaamad töötavad esimesena ja viimane vajalik määrab hinna kõigile tootjatele. Gaas määrab selle sageli: JRC 2022. aasta simulatsioonis määras see hinna 55% ajast, tootes samal ajal 19% ELi elektrist.
- Kodutarbija hind järgib hulgihinda viivitusega, fikseeritud hinnaga lepingute ja riskimaandamise kaudu, ning seda kujundavad ka võrgud ning maksud ja soodustused.
- Riikide vahel on lõhe suurim energia ja tarnimise puhul (2,5 senti Ungaris, 22,9 senti Iirimaal); maksud ulatuvad negatiivsest kuni 16,6 sendini.
Andmed: Eurostat (kodutarbija elektrihinna komponendid nrg_pc_204_c, poolaastahinnad nrg_pc_204, Electricity price statistics), määrus (EL) 2016/1952, Euroopa Komisjon (Electricity market design), komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus ja ACER (Final Assessment of the EU Wholesale Electricity Market Design, 2022; Key developments in European electricity and gas markets, 2026). euroflation on sõltumatu jälgija ega ole seotud Eurostati, Euroopa Komisjoni, ACERi ega ELiga. Miski siin ei ole finantsnõustamine. Tsitaadid pärinevad ingliskeelsetest originaalidest.