Euroala kodutarbija gaasihind
Euroala: kodutarbija gaasihind on 0,116 €/kWh (2026. a I poolaasta), Eurostati ametlikel andmetel. See langes eelmise perioodiga võrreldes 0,131 €/kWh pealt (poolaasta). Näidatud perioodil on näitaja jäänud vahemikku 0,065 €/kWh kuni 0,133 €/kWh.
See on hind, mida kodutarbija maksab ühe kilovatt-tunni torustiku kaudu tarnitava maagaasi eest, koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga. See kehtib kodutarbijale, kes tarbib aastas 20–200 GJ maagaasi (ligikaudu 5600–55 600 kWh); see on Eurostati kolmest kodutarbijate tarbimisklassist keskmine (klass D2). Hind on poolaasta keskmine: esimene poolaasta on jaanuar–juuni, teine juuli–detsember. Hind hõlmab gaasi, võrgutasusid, arvestirenti ja muid teenuseid; püsitasud on jaotatud kilovatt-tundide peale. Euroalasse mittekuuluvate riikide hinnad arvutatakse eurodesse ümber poolaasta keskmise vahetuskursiga. Hinnalaed, reguleeritud tariifid ja toetusskeemid on riigiti erinevad, mistõttu on võrdlusel piirid.
Kodutarbija gaasihind Euroopas riikide kaupa →
Euroala: kodutarbija gaasihind — korduma kippuvad küsimused
- Euroala: kui suur on kodutarbija gaasihind?
- Euroala: kodutarbija gaasihind on 0,116 €/kWh (2026. a I poolaasta), Eurostati ametlikel andmetel.
- Euroala: kas kodutarbija gaasihind tõuseb või langeb?
- See langes viimases näidus (2026. a I poolaasta) 0,131 €/kWh pealt 0,116 €/kWh peale.
- Mida näitaja „kodutarbija gaasihind“ mõõdab?
- See on hind, mida kodutarbija maksab ühe kilovatt-tunni torustiku kaudu tarnitava maagaasi eest, koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga. See kehtib kodutarbijale, kes tarbib aastas 20–200 GJ maagaasi (ligikaudu 5600–55 600 kWh); see on Eurostati kolmest kodutarbijate tarbimisklassist keskmine (klass D2). Hind on poolaasta keskmine: esimene poolaasta on jaanuar–juuni, teine juuli–detsember. Hind hõlmab gaasi, võrgutasusid, arvestirenti ja muid teenuseid; püsitasud on jaotatud kilovatt-tundide peale. Euroalasse mittekuuluvate riikide hinnad arvutatakse eurodesse ümber poolaasta keskmise vahetuskursiga. Hinnalaed, reguleeritud tariifid ja toetusskeemid on riigiti erinevad, mistõttu on võrdlusel piirid.